Uudised

Andekate muusikaõpilaste paraad “Muusikamoosi” avakontserdil

On vana tõde, et Pärnus keedetakse moosi kevaditi, õigemini: kui kontserdimajas algab muusikast moosi keetmine, algabki kevad. Seekordne Eesti ainus lastele ja noortele adresseeritud festival “Muusikamoos” algas hoopis pajaroaga.

Noored meistrid

22. märtsil toimus Pärnu kontserdimajas festivali avakontsert ja seegi oli traditsiooniliselt Pärnu linnaorkestri sisustada, juhatas vastne Eesti riigi auraha kandja Jüri Alperten. Pajatoiduks annab aga kontserdi kava küll nimetada, sest teatavasti on sellise toidu maitseomadused otseses sõltuvuses komponentide arvukusest ja loomulikult nende kvaliteedist. Sümfooniakontsert koosneb akadeemilises plaanis kolmest teosest: avamäng, instrumentaalkontsert ja sümfoonia. Meie pada sisaldas aga seitset instrumentaalkontserti, õieti neist valitud abatükke ning kaelakarbonaade ja ühe tervikliku teose hispaania tantsu näol. Kes eelmistest ridadest mingit irooniat arvab leidvat, eksib juurteni. Kui võrrelda muusikateoseid veiniga, olid need tõeliselt helkivad pokaalid üleilmselt tunnustatud meistritelt ja aastakäigud algasid 1743. aastast, noorimgi oli dateeritud aastaga 1899. Hõrgutavaim oli siiski see osa gurmeepajast, mis puudutas teoste ettekandjaid. Vaatamata noorusele – 13-19 eluaastat –, oli tegemist meistritega, keda sel tasemel on võimalik ette valmistada ainult ühes Eesti erivajadustega laste õppeasutuses, Tallinna muusikakeskkoolis. Kool on mõeldud erivajadustega lastele, seepärast et sinna võetakse vastu ainult muusikaliselt andekaid lapsi, kes vajavadki erilist hoolt. Muide, selles koolis ei kao vastuvõtukatsed esimesse klassi 2012. aastalgi, nii on haridusminister lubanud. Selline lihtne kontsert siis sarjast “lastelt lastele” või “noortelt noortele”. Ent sellel kontserdil ei lauldud “Rongisõitu“ ega mängitud “Nuku matuseid“, vaid kavas olid virtuoossed kontserdid tšellole, flöödile, kontrabassile(!), kahele klaverile, kahele flöödile ja virtuoospala kahele viiulile. Need on teosed, mis kaunistavad igat päris sümfooniakontserti ja peavad olema oma ala meistrite repertuaaris. Koostöös Tallinna muusikakeskkooliga olid festivali korraldajad kokku saanud tõelise tulevikumälestuse, kui nii võib nimetada seda tõepärast visiooni eesti muusikakultuuri lähitulevikust. Alustame noorimatest. Kontserti alustas tšellist, seitsmenda klassi poiss Marcel Johannes Kits, kelle õpetaja on, muide, kõikide Eesti tšellistide ja minugi õpetaja Laine Leichter (sündinud 1919), Luigi Boccherini B-duur kontserdiga. Marcel Johannes Kits on neljakordne rahvusvaheliste konkursside laureaat. Flötist Marion Aruvee (12. klass, õpetaja Raivo Peäske) esitas Wolfgang Amadeus Mozarti flöödikontserdi K 313 ning esimese kontserdipoole virtuoosikulminatsioon saabus Siret Lusti (12. klass, õpetaja Kaupo Olt) ja Serge Koussevitzky kontrabassikontserdi ettekandega. Legendaarne kontrabassist Ludvig Juht, kes töötas Bostoni sümfooniaorkestris Serge Koussevitzky dirigendi käe all, oli arvatavasti esimene eestlane, kes selle kontserdi esitas. Kas kõik ikka panid tähele, et nüüd ja praegu Pärnu kontserdimajas esitas sama teose õbluke tütarlaps ja kuidas veel?! Britid on juba teda tähele pannud, sest sügisest jätkab ta muusikakõrgkoolis Londonis.

Jätke need nimed meelde

 Esimese osa lõpetasid pianistid Kristiina Rokasevitš (12. klass, õpetaja Ell Saviauk) ja Annegret Leiten (12. klass, õpetaja Marrit Gerretz) Francis Poulenci kontserdiga kahele klaverile, mida Estonia kontserdisaaliski kuuleb üliharva. Kontserdi teine pool algas taas seitsmenda klassi õpilasega: viiuldaja Katariina Maria Kitse (õpetaja Tiiu Peäske) esituses kõlas Felix Mendelssohn-Bartholdy ülipopulaarne, kuid esituslikult salakaval kontsert e-moll op. 64. Flötistid Anni Ruugla (9. klass, õpetaja Raivo Peäske) ja Heili Rosin (9 klass, õpetaja Raivo Peäske) esitasid laussärava Domenico Cimarosa kontserdi kahele flöödile. 11. klassi tšellist Silvia Ilves (õpetaja Mart Laas) tuli lavale aga teosega, mida loetakse tšellistide repertuaaris üheks komplitseeritumaks üldse, nimelt Robert Schumanni oopusega nr 129, esitades selle kõrge meisterlikkusega. Menüü kulmineerus hõrgu desserdiga: viiuldajad Maaren Randvere (11. klass, õpetaja Kaido Välja) ja Egert Leinsaar (12. klass, õpetaja Tiiu Peäske) tõid lavale kõigi aegade ja rahvuste suurima viiulivirtuoosi Pablo Sarasate „Navarra“ ning publik ei olnud kitsi kiiduavaldustega. Egert Leinsaar on Pärnu muusikakooli kasvandik. Minagi tänan nii korraldajaid Pärnu filharmooniat, Pärnu kontserdibürood, Tallinna muusikakeskkooli kui kõiki-kõiki teisi, kes selle suurepärase gurmeekontserdi lavale tõid. Eesti muusikal on tulevikku küll ja küll, jätke teiegi need nimed meelde.

Ilmunud ajalehes Pärnu Postimees, 27.03.2009

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga


kolm × = 3

Current month ye@r day *