Kooli ajalugu
Viimati muudetud: 20.03.2013
Tallinna Muusikakeskkool (TMKK) asutati Tallinna Riikliku Konservatooriumi (TRK, praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA)) juurde 1961. aasta sügisel vähendamaks sõjajärgsetel aastatel tekkinud orkestrantide, konservatooriumisse sisseastujate ning muusikakoolide õpetajate põuda.
Eeskujuks võeti Moskva ja Leningradi analoogsed koolid muusikaliselt eriti andekatele lastele, kelles juba õpingute alguses võis näha konservatooriumi üliõpilasi ning tulevasi professionaale. Kooli esimeseks direktoriks sai TRK rektor prof Eugen Kapp ning direktori kohusetäitjaks Ülo Bergmann, kes oli koos prof Vladimir Alumäega üheks oluliseks eestvedajaks kooli käimalükkamisel. Lisaks neile oli veel kaks põhikohaga töötajat: õppealajuhataja üldainetes Maret Sarv ning 8. klassi juhataja Helju Tauk, kes oli tollal veel konservatooriumi V kursuse üliõpilane. Esimesel 1961/62 õppeaastal avati vaid 28 õpilasega 1. klass ja 24 õpilasega 8. klass. 8. klassi erialaõpetajateks olid konservatooriumi õppejõud, 1. klassi õpilastele lastemuusikakoolide õpetajad ning ka mõned üliõpilased, kokku 12 üldainete ja 40 muusikaliste ainete õpetajat.
Ruumiprobleem on kimbutanud Muusikakeskkooli asutamisest peale. Üks ruum saadi TRK Suvorovi (praeguse Kaarli) puiestee 3 hoonesse, mis oli dispetšeripunktiks direktori kohusetäitja Ülo Bergmannile ja õppealajuhataja Maret Sarvele. Üldainete tunnid toimusid 22. keskkooli ruumides, 1. klass töötas 22. keskkooli 1. d klassina. Muusikaliste ainete tunnid toimusid Suvorovi puiesteel, vajaduse korral ka õppejõudude kodudes.
Järgmise aasta õpilaste vastuvõtuks hakati valmistuma juba varakult. Õpetajad Asra Loo, Marta Toona, Ell Saviauk, Ivi Tivik, Maire Kurrik-Toom, Toomas Tummeleht jt käisid lasteaedades ja koolides, et selgitada välja muusikaliselt võimekaid lapsi. 1962/63 õppeaastal oli koolis juba neli klassikomplekti 92 õpilasega: 1. ja 2. klass 22. keskkooli ning 8. ja 9. klass 7. keskkooli ruumides. Nii kasvas kool järk-järgult igal õppeaastal kahe klassikomplekti võrra ja 1967/68 õppeaastaks olid komplekteeritud kõik 11 klassi kokku 284 õpilasega. Selleks ajaks olid lõpetanud juba kolm esimest lendu. Õpilaste arvu suurenemisest tingituna tuli töötada laialipaisatuna mitmes Tallinna koolihoones. Tunnid toimusid lisaks nimetatud koolidele veel vene õppekeelega koolis Sakala tänaval, Koreograafiakoolis Toompeal, erialatunde anti mõnda aega ka klaverite laenutuspunktis Tõnismäel – kokku üheteistkümnes erinevas hoones. Eriti halb oli olukord kehalise kasvatusega, mille tunde tuli läbi viia nelja erineva hoone võimlas. Sellest hoolimata suudeti tänu eeskätt õpetaja Aita Eegile igal talvisel koolivaheajal korraldada spordivõistlusi Riia, Vilniuse ja Leningradi muusika-keskkoolidega.
Koolil oli esialgu neli osakonda: klaveri-, orkestripillide, solfedzo ja muusikateooria ning pedagoogika-koorijuhtimise osakond (viimane muudeti hiljem koorijuhtimise osakonnaks, solfedžo-muusikateooria osakond sai muusikateooria osakonnaks). 1975. aastal lisandus üldettevalmistav osakond, mille eesmärgiks oli anda võimalus 1. klassi astuda ka nendel õpilastel, kelle soovitud eriala ei alga 1. klassist (puhkpilli, koorjuhtimise ja muusikateooria eriala). Tänasel päeval on TMKKs võimalik õppida klaverit, klavessiini, viiulit, altviiulit, tšellot, kontrabassi, harfi, flööti, oboed, klarnetit, fagotti, metsasarve, trompetit, trombooni, tuubat ja saksofoni 1.-12. klassini, üldettevalmistaval erialal 1.-8. klassini ning koorijuhtimist, muusikateooriat ja kompositsiooni 9.-12. klassini.
Esinemisi hakati koolis korraldama juba alates 1961. aasta novembrist esialgu õpilasõhtute näol TRK saalis. Kooli tutvustamise eesmärgil korraldati ülesastumisi ka väljaspool kooli. Esimene suurem kontsert toimus aga 16. detsembril 1962 Estonia kontserdisaalis. Esineti ka Tartus ja teistes Eesti linnades. Kontsertidel esinemine on ka tänase Muusikakeskkooli õpilase lahutamatu õppetöö osa. Traditsiooniks on saanud avalikud kontserdid kaks korda aastas Estonia kontserdisaalis ning ülesastumised teistes väiksemates kontserdipaikades õpetajate ning osakondade klassikontsertide näol kogu hooaja vältel, samuti igakevadine 12. klassi kontsert Kadrioru lossis. Lisaks tegutseb Muusikakeskkoolis hulk ringe, nagu mudilaskoor (2.-4. klassile), laste- ja poistekoor (5.-8. klassile), kammerkoor, keelpilli-, puhkpilli- ja sümfooniaorkester, mis võtavad samuti aktiivselt osa kontserdielust.
Septembrist 1964 tunnistati Tallinna Muusikakeskkool juriidiliseks isikuks. Koolile nähti ette direktori, direktori asetäitja õppealal, raamatupidaja ja sekretär-masinakirjutaja ametikoht. Kooli direktoriteks on läbi ajaloo olnud Eugen Kapp (1961–65), Jüri Plink (1965–68 ja 1987–91), Endel Loitme (1968–75), Harald Aasa (1975–77), Ants Elvik (1977–87), Tiina Ehin (1991–2005) ning alates 2005/06 õppeaastast Timo Steiner.
Leidmaks ning ette valmistamaks Muusikakeskkooli astujaid, loodi 1964. aastal, kooli juurde energilise organisaatori, õpetaja Elsa Rikandi juhendamisel ettevalmistusklass, kus hakkas õppima 210 5-6-aastast mudilast. Neile toimusid kaks korda nädalas rühmatunnid, üks kord koorilaulu ja eriala individuaaltunnid. Esimesed ettevalmistusklassi rühmaõpetajad olid lisaks Elsa Rikandile veel Eda Aulis-Kõrgemägi ja Laine Sermand. TRK rektori prof Vladimir Alumäe põhimõtteks oli: „Meie kool on nagu maja: mudilased on alusmüür, muusikakeskkool – seinad ja TRK üliõpilased – katus.” Tänaseks on ettevalmistusklassist saanud Mudilaste muusikastuudio, kuhu võetakse lapsi vanuses 3-6 aastat ning lisaks pillimängule on nende tunniplaanis loov ja mänguline laulmistund, rütmika ning teatritund.
TMKK on läbi aegade endale nime teinud konkursivõitudega. Aastat 1967 tuleb kooli ajaloos lugeda konkurssidel osalemise alguseks, mil toodi koju esikoht Tšehhoslovakkias toimunud rahvusvaheliselt J. Kociani nimeliselt noorte viiuldajate konkursilt. Sellest ajast on saavutuste nimekiri nii Eesti-sisestelt kui ka rahvusvahelistelt konkurssidelt aukartustäratav.
1969/70 õppeaastat alustas Muusikakeskkool koos konservatooriumiga endistes internaatkooli ruumides Kivimäel, kus tegutsetakse tänapäevani. Kuna hooned polnud ehitatud muusikaõppeasutuse tarvis, tuli teha põhjalik remont, kus olid abiks nii õpetajad kui lapsevanemad. Kivimäel avati ka kooli internaat. Seega avanes võimalus vastu võtta õpilasi kogu vabariigist, kuigi TRK oli ka varem Muusikakeskkooli õpilastele ühiselamukohti võimaldanud nii praeguse Kaarli pst kui Pärnu maanteel asuvais ühiselamuis.
Tallinna Muusikakeskkool on algselt loodud Tallinna Riikliku Konservatooriumi juurde kuuluvaks õppeasutuseks ning on pikka aega eksisteerinud viimase toel, jagades ühiseid ruume, õppejõude, raamatu- ja noodikogu, fonoteeki, instrumente jpm. 1999. aastast, seoses Eesti Muusikaakadeemia kolimisega Kivimäelt kesklinna, on tulnud tegeleda tekkinud tühimike täitmisega. Ees ootab suurte muutuste aeg, mil viiakse ellu Muusikakeskkooli kauaoodatud kolimine kesklinna Pärnu maanteele projekteeritavasse uude hoonesse ühise katuse alla Tallinna Balletikooli ja Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooliga 2011. aastal.
2006/07 õppeaastal on koolis 298 õpilast. Kokku on muusikakeskkoolist tuule tiibadesse saanud 43 lendu, mille hulgas on üle 1000 noore muusiku. Koolil on tänini säilinud tihe koostöö Eesti Muusika-ja Teatriakadeemiaga, olles suure osa tulevaste muusikaüliõpilaste ettevalmistajaks: 90% Muusikakeskooli lõpetajatest jätkab edasisi õpinguid EMTAs, mõned neist ka muusikakõrgkoolides väljaspool Eestit.
Koostanud Kai Tamm
Vaata ka: Artikkel raamatust “Tallinna Muusikakeskkool”