Reedel ja laupäeval, 24-25. novembril 2006 toimus Tallinna Muusikakeskkoolis järjekordne koolidevaheline pianistide konkurss. Klaverimängijate seas tuntakse peamiselt “kolme kooli konkursina” (TMKK, Otsa-kool, Tartu Elleri-kool). Osavõtjaid oli kokku 41.
Žüriis olid Lauri Väinmaa (esimees), Martti Raide (TMKK), Andres Paas (Otsa-kool) ja Ruth Ernstson (Elleri-kool).
Järgneb vestlus žürii esimehe Lauri Väinmaaga.
Ürituse traditsioon on pikk, muusikamatši peetakse juba alates 60-ndatest aastatest. Milliseid sisulisi muutusi on selle aja jooksul toimunud? Struktuurilt on ta ikka samasugune olnud ja paistab, et see on töökindel vorm ning seda ei tasu muuta. Ta on näidanud läbi aastakümnete oma efektiivsust.
Ürituse aegumist ei pruugi karta? Minu meelest mitte. Noortel ongi vaja stiimuleid ja võistlus on seda alati. Võimalus end kord aastas kokku võtta, siin samas, käe – jala juures, on väga tervitatav. Välisvõistlustel osalemine on palju keerulisem, juba rahaliselt.
Kuidas iseloomustaksite tänavuse konkursi üldist mängutaset? Nagu alati, oli kõike. Meie õpilaste mängutase tõuseb. Kui võrrelda 70.-ndate lõpuga, kui mina osalesin, siis üldine keskmine mängutase on tõusnud. Kui omal ajal on esinenud ka nõrga ettevalmistusega õpilasi, siis praegu selliseid ei olnud.
Kas õpilaste muusikaline ja tehniline tase on tasakaalus? Ei ole tasakaalus, paljudki head taotlused jäävad tehniliste probleemide taha. Oli eredaid mängijaid, keda ei olnud võimalik esile tõsta just selle tõttu. Samuti on vahel repertuaari valimisel tehtud vigu, on antud liiga raskeid teoseid mängida inimestele, kes ei ole veel selles vanuses, selles küpsuses, et nii suurte ülesannetega hakkama saada. Ses mõttes võib eelistada kergemat kava, mis on viimistletud ja mille “i”-le on pandud täpp peale. Tehniline tase on tegelikult täpselt sama oluline,kui muusikaline, nad peaks olema täielikus tasakaalus.
Kas võib öelda, et igal võistelnud kooli pianistidel on erinev mängustiil, on ju tegemist väga erinevate õppeasutustega? Ma ütleksin, et ei ole, aga erinevate õpetajate õpilastel on erinev mängustiil, sõltumata sellest, kus koolis ta õpib. Õpetaja taotlused on ju suuresti kuulda.
Vaadates konkursi tulemusi, torkab auhinnasaajate hulgas silma TMKK õpilaste enamus. See on muutuv, sõltudes sellest, kas satub rohkem andekaid ühel kursusel olema ühes või teises koolis. TMKK on läbi aastate muidugi üldiselt väga tugevalt esinenud, meile teadaolevatel põhjustel – õppimine käib esimesest klassist alates ja kõik on ühes kohas. Otsa-kool ja Elleri-kool on selles mõttes palju raskemas olukorras. Elleri-koolil on laste osa küll olemas, aga Otsa-koolis alustatakse I kursuse inimestega, kes käivad üldhariduskoolis ja tihtipeale veel eliitkoolis, kus nõutakse tohutult. Need õpilased on väga suure topeltkoormuse all. Ses mõttes ei ole stardiplatvorm võrdne.
Konkursi programmi koostab igal aastal see kool, kes üritust parasjagu korraldab.Kuidas iseloomustaksite konkursi selleaastast programmi? Väga tore! Mulle väga meeldis kõikide kursuste programm. Kasvõi see, et I kursusel / 9 klassil tuli mängida Czerny etüüd. Aga on murettekitav asjaolu, et mitteükski mängija (!) ei esitanud seda veatult. Isegi mitte võitjad. On see siis nii raske? Kõige paremate kohta olen ma oma märkmetes olnud sunnitud kasutama sõna “peaaegu”… Programm oli koostatud väga hästi – I kursuse kavas oli Czerny etüüd kokku pandud laulva palaga, II kursusel klassikaline Mozarti või Haydni sonaat ja Šostakovitš ja Prokofjev – kaks eri maailma- jällegi väga hea. III kursusel oli Bachi suurem teos ja romantiline muusika, IV Beethoveni sonaat ja romantiline etüüd. Väga head valikud, võib õnne soovida klaveriosakonnale, kes selle välja mõtles!
Missuguse stiili (ajastu, helilooja) teostega kõige paremini toime tuldi, mis valmistas probleeme? Czerny valmistas mulle üllatusena nii palju probleeme. Üsna hästi tuldi toime Bachi ja romantilise muusikaga. Šostakovitši muusikaga ei tuldud üldiselt toime. Puudu jäi selle muusika mõistmisest. Kogu see iroonia, traagika ja sarkasm nõuavad selle mõistmiseks lihtsalt natuke vanemat, küpsemat inimest. Lisaks tuleb teada seda tausta, milles muusika on loodud. Oli muidugi head ka: näiteks mulle väga meeldis I koha saaja Matvejevskaja arusaam. Klassikalisi sonaate mängiti täitsa hästi.
Kuidas laabus žürii töö? See laabus väga hästi, kuigi meil oli hirmus vähe aega otsuste tegemiseks (tihe ettemängimise graafik, Randalu kontsert), aga me jõudsime väga üksmeelsete otsusteni. Selles žüriis oli kohe väga meeldiv tööd teha, ka inimlikus mõttes.
Mis võiks motiveerida noori sellisest katsumusest osa võtma, on ju ettevalmistus tõsine ning mitte kõik ei talu võistlemist muusika alal hästi? Eks ikka see noortele omane soov end teistega võrrelda. Kuigi muusikas ei ole need kriteeriumid nii täpselt paigas nagu näiteks spordis, annab konkursil osalemine küpsust, kogemust, lavalolekut. Meie elukutse on seotud oma närvisüsteemiga toimetulekuga ja see kogemus tuleb ainult läbi selliste keeruliste esinemiste. On kahtlemata vajalik, et seda ikka edasi tehtaks.
Või(s)tluslavaks oli seekord Tallinna Muusikakeskkooli aula. Möödunud aastal toimus konkurss Otsa-koolis, tuleval aastal ootab külastamist Tartu. Kuidas sobis konkursipaigaks Muusikakeskkooli A-maja aula Kivimäel? Üldse ei sobinud. Mul oli kohe südamest kahju, esiteks, see klaver on nii kohutavalt halb, teiseks, saali akustika ei kõlba mitte kuhugi. Kolmas küsimus on see, et TMKK asub nii kaugel – laupäeva hommikul, kui me alustasime, oli peale žürii saalis kolm inimest. Loodame, et see maja kunagi siiski kuskile siia linna keskemale kerkib.
Pilli olukorrale mõeldes-siin peaks küll kool otsima investeeringuvõimalust, et vähemalt üks heal tasemel klaver koolile muretseda. Klasside klaverid on ju ka väga-väga ära mängitud, nad on ikka tohutut vatti saanud läbi aastakümnete ja see pidurdab tegelikult mängijate arengut. Mängijal ei tekigi ettekujutust, mida võib ühest klaverist kätte saada, mida sealt üldse tahta. Kui vähemalt vahel oleks võimalus mängida näiteks saalis väga heal klaveril, siis võib edasi harjutada jälle halbadel klaveritel. Sellel on omad plussid ka, et pead ka halvast pillist oskama välja võtta. Aga kui mängid ainult halbadel, siis sul pole aimu, mis seal tegelikult võimalik on.
Ses mõttes on eriti Elleri-kool palju paremas olukorras ja au ja kiitus, et nad on suutnud sellised klaverid saada. Ma tean, mis klaverid maksavad… Siin peab juhtkonnale soovima jõudu selle asjaga tegelemiseks, see on tõesti üks karjuv vajadus.
Olete ka ise kunagi osalenud “vabariiklikul” konkursil (varem nimetati vist nii?), millised on mälestused? Ikka toredad on! Selle pärast ma sellesse võistlusesse nii hästi suhtungi. Noorele inimesele on seda vaja, kedagi ju sinna ei aeta! Kõik soovivad osaleda ja hästi mängida. Ma mäletan üht korda Otsa-koolist, isegi mäletan, mida ma mängisin!
Mõni sõna selleaastastest laureaatidest. Kõik auhinnasaajad on perspektiivikad. Väga meeldis Maria Vilbergi Skrjabini loomulikkus ja poeetiline võlu.
Matvejevskaja arusaamine Šostakovišist ja Johan Randvere hakkama saamine väga raskete Mozarti variatsioonidega, mis on palju raskemad, kui nad tunduvad.
III kursusel võlus Liidia Ilvese juures suurepärane keskendumine ja kontroll mängu üle. Võiks soovida võibolla natuke rohkem vabadust ja lahtisust.
Aleksandra Kamenskaja juures meeldis atmosfäär, mida ta Chopini teose juures oskas luua. Inessa Volkova – väga harmooniline mängija, tal on kõik küljed võrdselt arenenud. Väga perpektiivikas muusik.
Preemiad juba ise näitavad, et nende mäng meile meeldis.
Soovin jõudu kõikide koolide õpetajatele oma töös õpilastega ja juhtkondadele järgnevate võistluste korraldamisel. Soovin õnne Muusikakeskkooli klaveriosakonnale ja juhtkonnale väga eduka läbiviimise puhul ja tahan ka tänada, et meie töö oli tehtud mugavaks ja võimalikult sujuvaks. Nii, et jõudu kõigile ja aitäh!
Auhinnatud mängijad olid:
9. klass / I kursus: I koht Maria Vilberg (õp.Mati Mikalai TMKK), II Aleksandra Olenina(õp. Lembit Orgse Otsa-kool ), III Kristjan Veermäe
(õp.Ada Kuuseoks TMKK). Diplom Talvi Must (õp. Tiia Remmel Otsa-kool).
10. klass / II kursus: I koht Jelena Matvejevskaja (õp. Maigi Pakri TMKK) ja Johan Randvere (õp. Ivari Ilja, Marja Jürisson TMKK), II koht Eva Vorobjova (õp. Ada Kuuseoks TMKK), III Kirke Karja (õp. Tanel Joamets Elleri-kool). Diplomid: Annegret Leiten (õp. Marrit Gerretz-Traksmann TMKK), Kristina Rokaševitš (õp. Ell Saviauk, Marko Martin TMKK), Martin Argus (õp. Maigi Pakri TMKK), Jakob Teppo (õp. Ell Saviauk, Marko Martin TMKK). Ergutusauhind Helena Ilves (õp.Marja Jürisson TMKK).
11. klass / III kursus I koht Liidia Ilves (õp. Valdur Roots TMKK) ja Aleksandra Kamenskaja (õp. Kersti Sumera TMKK). Diplomid: Karin Enke (õp. Anu Nahkur, Toivo Nahkur TMKK), Anni Poska (õp. Reet Ruubel TMKK). Ergutusauhind Sandra Meindok (õp. Anu Nahkur, Toivo Nahkur TMKK).
12. klass / IV kursus I koht Inessa Volkova (õp.Mati Mikalai TMKK), II koht Kärt Ruubel(õp. Kersti Sumera, Mati Mikalai TMKK), III Tanel Ehala (õp. Anu Nahkur, Toivo Nahkur TMKK), Märten Karm (õp. Pille Taniloo Elleri-kool).