Karl Erik Laas ( 7.kl) osales konkursil „ Õpilasleiutajate riiklik konkurss 2012“ ning saavutas seal oma tööga „Bio-Lehevõrgud“ oma vanusegrupis (5.-9.kl) esimese preemia.
Esimesed preemiaid oli kokku viis.
Allpool leiutise tutvustus ja artikkel Eesti Päevalehest:
Bioloogiliselt lagunevad lehevõrgud
Bioloogiliselt lagunevaid lehevõrke saab kasutada nii parkides kui ka koduaedades. Võrgud asetatakse lehtpuude alla maha ja kinnitatakse. Nendel võrkudel kõndida, joosta või mängida.
Võrk kinnitatakse lehtpuudepuude alla spetsiaalsete klambritega, mis võivad olla metallist, sest siis saab neid korduvalt kasutada. Kinnitusklambrid asetatakse võrgu äärtesse ja vajadusel ka võrgu keskele, siis aga on need klambrid lamedad et neile kukkudes end ei vigastaks. Lehevõrke saab eemaldada nii: klambrid tõmmatakse maast välja, ning võrk pakitakse kokku nagu laudlina, millele on jäänud palju toidujäätmeid.
Võrgud on täpselt nii tihedad, et need suudaksid lehti endas hoida kuid piisavalt hõredad, et vesi ja putukad sealt läbi saaksid ja murul piisavalt õhku ning kasvamise ruumi oleks.
Lehevõrke võib valmistada nööridest mis lagunevad, või mingist muust lagunevast materjalist. Võimalusel saab võrku tekitada uudsest lagunevast kilest, mille saab tekitada laguneva kile sisse lõhede lõikamisel, ning kilet laiali tõmmates tekib võrk.
Võrgu tihedus sõltub puust, mille alla võrk asetatakse. Näiteks vahtralehed on suuremad kui kaselehed, nii et kase alla asetatakse tihedam võrk, kui vahtra.
Peale leiutise konkursile saatmist on mul pähe tulnud veel igasugu ideid seoses nende võrkudega: võrke võiks olla erivärvilisi ja piisavalt tiheda ja suure võrgu puhul saaks sinna isegi vahvaid ühepäevareklaame või otsimismänge trükkida, kinnitusklambreid saab kasutada kasvõi mängude organiseerimiseks.
Nüüd ei pea pargitöölised enam tunde veetma lehti kokku kogudes, vaid saavad hoopis lehti täis võrgud maast üles korjata ja need autosse pista. Muidugi ei kaotaks see täielikult riisumist, sest osad lehed lendavad tuule tõttu võrgust mööda või kukuvad need laste mängimiste ajal kaugemale. Leiutis „bioloogiliselt lagunev lehevõrk“ muudab lihtsamaks pargitööliste töö.
keskkonda hoiab see võrkude lagunemisvõimega, ning võimalusega need komposti visata.
Võrgud ei kaotaks võimalust lehtedes mängimisele (mida mulle endalegi meeldis teha), ning ka täiskasvanud saaksid soojematel päevadel lehtedes istuda ja kirjust pargist mõnu tunda.
Biolagunevad lehevõrgud (Eesti Päevaleht)
Tallinna muusikakeskkooli 7. klassi poiss Karl-Erik Laas mõtles, kuidas saaks sügiseti rahulikult nautida langenud puulehtedes hullamist ega peaks palju mõtlema nende riisumisele. Tema lahendus on lihtne: panna puude alla võrgud, millele lehed langeksid, ja hiljem saaks need vaid kokkulappimise või -rullimisega ära viia.
Eesti maaülikooli aianduse osakonna dotsendi Sirje Vabriti sõnul on tegemist huvitava ideega, mis väärib edasiarendamist.
Vabrit pakkus veel mõtteid: rullimise asemel võiks olla võimalik võrgu nurgad lisanööridega kokku tõmmata, et moodustuks lihtsamini transporditav kott. Samuti pidas ta küsitavaks neid klambreid, millega idee autor soovinuks võrgu maapinnale kinnitada. „Mõelda võiks ka, et kus ja kuidas lehevõrke kõige ökonoomsem kasutada oleks ja kuidas võrke pärast lehesadu puude alt üles leida,” nimetas ta veel.