Sel aastal ei kogune meie kooli rahvas aulasse muusikapäeva tähistama. Põhjuseid teame. Hajuda on mõistlikum kui koguneda. Õnneks pole me küll päris vakka, osaleme oma noorte muusikutega mõnelgi muusikanõukogu korraldatud muusikapäeva kontserdil. Sestap väike mõtisklus ja üleskutse tänase päeva pühitsemiseks.
Kui vanemad inimesed, meie vanavana- või varemad vanaisad-emad, meenutavad oma noorust ja suhet muusikasse, siis võrdlevad nad, et muusika oli justkui maiustus, oli nagu komm, mida alati tahtsid, aga mida üsna harva sai. Vahest pühapäeval kirikus, kui mõni koor laulis või laadaplatsil, kus ehk mõni puhkpilliorkester esines. See kokkupuude oli alati ime, mida ammuilkõrvu endasse koguda ja raskemateks päevadeks tallele helisema panna. Sel muusikal võis tõesti olla magus-pühalik, härras maik.
Praegu ei kujuta ettegi, et oleks neid, kes muusikast puutumata omi elusid elavad. Ikka satud ühel või teisel viisil tema püünesse. Tundub, et muusika oleks justkui maailmas ette võtnud korraliku vallutusretke. Ta soovib pugeda kõikidesse inimelu tahkudesse, hommiku äratajaks ja õhtuuinutiks, toidutegemise kaaslaseks, jalutuskäikude ja trenni saatjaks… transporti, ostlemisse… ja kuhu kõik veel… Tundub maailm justkui katsetaks, kui palju muusikat temasse ära mahub. Ja tundub ka, et ikka mahub. Veel ja veel ja veel…
Aga kummalisel kombel tundub ka, et muusikani jõuda, tema olemuse ja mõtteni, ei olegi enam niisama lihtne. On nagu raskem kuulata. On nagu igapäevane toit või leib, mida sööme ja mille maitse üle me ehk nii väga ei juurdlegi. Aga võiksime. Või isegi peaksime…. Oleks vast maitsvam.
Tänase päeva puhul sooviks, et püüaksime kogeda muusikat kui esmakohtumist, ette kujutada, kuidas helidesülemid paitaks meie kõrva, kui oleksime maailma just äsja saabunud – kuskilt teiselt planeedilt, marsilt või kuu pealt… Mis maitse oleks tal siis? Võibolla kuuleksime midagi hoopis muud, kui oleme tast harjunud ootama… Võibolla oleks esimesed helid esmakohtumise erutusest isegi talumatud ja nõuaks pingutust, et tast moodustuks kokku- ja lahkkõlad, voolud ja voogamised, aga kuidagi uuel moel, senikogematu hoo ja rütmiga ja senitundmata vakatustega… Nõuaks pingutust ja tasuks… – kuulamist!
Head rahvusvahelist muusikapäeva!
Timo Steiner
