Patmos 30. august – 4. september
Antiikajast tunneme Kreekat kui Euroopa kultuuri alustala. Vana-Kreeka aegadest saati on selle maa elanikud olnud tugevalt usklikud; religioon on neid nende igapäeva tegemistes saatnud kümneid sajandeid. Ehkki jumalad aja möödudes vahetusid, püsib kreeklaste spirituaalsus vankumatu.
Sellest kõigest annab tunnistust Patmosel, ühel Kreeka paljudest saartest aset leidev vaimuliku muusika festival – Festival of Sacred Music of Patmos. 2013. aastal (30. august – 4. september) toimus festival juba kolmeteistkümnendat korda, kandes alapealkirja „The Holy Revelation of Music“ („Muusika püha ilmutus“). Festivali organiseerib Patmose linnavalitsuse kultuuri keskus ning alates 2001. aastast on festivali kunstiliseks juhiks olnud Alkis Baltas. Festivali raames toimusid kontserdid Patmose elanikele suurt tähtsust omava Apokalüpsise Koopa väikeses amfiteatris.
Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor jõudis laevaga Patmose saarele pühapäeval, 1. septembril, mistõttu jäi kuulmata kaks kontserti. Festivali avakontserdil astus kuulamishimuliste kohalike ja saart külastavate turistide ette Rhodose saare linnavalitsuse eksperimentaalkoor, mis teiste seas esitas ka Mozarti, Beethoveni ja Bachi teoseid. Festivali teine kontsert tõi lavale traditsioonilise muusika ansambli „Mesogeios“.
Kolmanda kontserdi publiku ridades istusid innukalt juba ka noortekoori väsinud, kuid õnnelikud lauljad. Esines tuntud Kreeka lauljanna Kaiti Koullia, kes viiuli, lauto ja santuri saatel esitas „Egeuse laule“. Eestlastele kui põhjamaa rahvale jäävad lõunapärased meloodiad ehk võõraks, kuid lauljanna meisterlik veerandtoonidega mänglemine oli kahtlemata imetlusväärne. Energilised rütmid, tantsulised viisid, kohalike inimeste häätle mõmin kui nad tuntud laule kaasa ümisesid – kõik see ergutas (ning mõnel juhul ka ärritas) kuulajaid tuulisel ja jahedal õhtupoolikul.
Esmaspäevase, 2. septembri kontserdi muusika väljus festivalil domineerivast vaimulikust temaatikast. Nimelt oli tegemist hariva kontserdiga, st Patmose Festivaliorkestriga tegid koostööd Patmose saare õpilased. Koos estitati Alexandros Mouzasi teos „Cam-Media“, kus õpilastele anti erinevaid esemeid (klaaspudelid, kivid, lusikad, puuoksad jms) mille abil heli tekitada. Lisaks kasutatakse teoses ka arvutist mängitavaid loodushelisid ja erinevate pillide muusikat. Kõik komponendid kokku pannes saab äärmiselt huvitava, kaasahaarava, hüpnootilise, omal moel korrastatud kaose.
Järgmisel õhtul seadis end taaskord lavale Patmose Festivaliorkester eesotsas Alkis Baltasega, seekord vaimuliku kavaga. Iga teose vahepeal kõlas Kreeka poeedi Kostis Palamase seitsmekümnenda sünniaastapäeva auks üks luuletus nii originaalkeeles kui ka inglise keelse tõlkena. Orkester esitas Ferenc Liszti versiooni Franz Schuberti kuulsast Ave Mariast, samuti tulid esitusele Arcangelo Corelli Concerto grosso op. 6 nr 8 (Jõulukontsert) ja Georg Friedrich Händeli F-duur orelikontsert (Kägu ja ööbik), Edvard Griegi Holbergi süidi neljas osa (Air), Rhodose saare rahvaviis ning lõpetuseks kahe kaasaegse Kreeka helilooja teosed.
Kolmapäeval, 4. septembril, jõudis kord TMKK noortekoori kätte. Vahetult enne reisi toimunud koorilaagris õpiti pikkade proovidega selgeks kontserdi küllaltki ulatuslik kava. Esitusele tulid Cyrillus Kreegi, Johannes Brahmsi, Zoltan Kodaly, Christine Donkini, Urmas Sisaski, Arvo Pärdi, Galina Grigorjeva, Jaakko Mäntyjärvi ja Tõnu Kõrvitsa teosed. Nagu välikontsertidele kombeks osutus akustika problemaatiliseks. Noortekoor on harjunud laulma naturaalselt, st ilma mikrofonide võimenduse või abita. Apokalüpsise koopa amfiteatri laval oli aga mikrofonide kasutamine tugeva vastutuule tõttu vältimatu. Koorijuhi Ingrid Kõrvitsa läbirääkimised helitehnikutega viisid siiski soovitud tulemuseni: mikrofonid jäeti küll alles, kuid nihutati mõnevõrra tahapoole ning nende võimsust keerati niipalju alla, et lauljad saaksid rahulikult, hirmu tundmata hingata.
Tavalisest raskematele tingimustele vaatamata suutis noortekoor end kokku võtta. Ja ehkki tuli ette ka apsakaid, mis on peaaegu ilmvältimatud (alati saab paremini), võttis publik kaugelt Eestimaalt kohale lennanud TMKK noortekoori vastu Kreeka ilmale kohaselt – palavalt.
Viimasel Patmose saarel veedetud õhtul andis noortekoor kontserdi Skala linnas pisikesel platsil, seekord rahvaliku muusikaga. Eesti rahvamuusikast rääkides ei saa kuidagi üle ega ümber Veljo Tormise, kelle loomingust tuli tol õhtul esitusele „Lauliku lapsepõli“, „Kiigel kartlik“, „Ringmängulaul“ ja „Röntüskä“ tsüklist „Ingerimaa õhtud“, „Tuisk“ ja „Virmalised“ tsüklist „Talvemustrid“, ning loomulikult noortekoori leivanumbriks kujunenud „Käsikivimäng“ (solist Merit Männiste). Lauldi veel ka Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja Tõnu Kõrvitsa teoseid. Kuulajate aplausi järgi võis järeldada, et erilist tähelepanu äratasid ka kahe Soome helilooja laulud: Anna-Mari Kähärä „Kuka nukkuu tuutussasi?“ (tõlkes „Kes magab sinu hällis?“), mis tuli esitusele ka eelmise õhtu kontserdil lisaloona ning mis rabas publikut oma pealkirjaga vastuolulise äkilisusega, ja Jaakko Mäntyjärvi „Pseudo-Yoik Lite“.
Tilluke väljak oli täis uudishimulikke ja sõbralikke inimesi. Nii mõnigi päevasest suveniirikauplustes tuuseldamisest kurnatud turist jäi mööda minnes huviga kuulama, mis meil neile pakkuda oli. Loodetavasti keegi meis pettuma ei pidanud.
Samal õhtul ootas koori aga öine laevasõit Ateenasse. Ebamugavad istekohad, öö läbi eredalt põlevad lambid ja kõlarites pidevalt kordunud teadaanded pole reisi- ja kontserdiväsimusest väljapuhkamiseks just ideaalsed tingimused. Eluks ajaks jääb meelde kreekakeelne versioon sõnadest „daamid ja härrad“ – Κυρίες και κύριοι (loe kiris ki kiri) – mis oli sissejuhatuseks igale teadaandele.
Koori lohutas ehk veidi teadmine, et Ateenas ootas meid basseiniga hotell, võimalus Kreeka turult suveniire osta ja oma tingimisoskusi rakendada, ning loomulikult maailmakuulsa Akropoli külastus. Mitte igaüks ei saa öelda, et ta on oma silmaga Partenoni dooria stiilis sambaid imetlenud, TMKK noortekoori kontsertkoosseisu lauljad aga saavad.
Järele oli jäänud ainult üks mure – kuidas Eestisse tagasi jõudes auto, takso või bussi peale jõuda ilma, et käed-jalad suurest külmast kangeks ei jääks?
Merit Tuuling
XI klass