Hea koolipere!
Järgmisel õppeaastal oleme sügisese koolivaheaja nihutanud nädala võrra hilisemaks, so 29 oktoober – 6 november. Ja seda väga rõõmsal põhjusel, nimelt tähistame järgmisel sügisel kooli 55. sünnipäeva!
KOOLIVAHEAJAD:
1) sügisvaheaeg 29. oktoober 2016. a kuni 6. november 2016. a;
2) talvevaheaeg 23. detsember 2016. a kuni 8. jaanuar 2017. a;
3) kevadvaheaeg 18. märts 2017. a kuni 26. märts 2017. a;
4) suvevaheaeg (v.a lõpuklassid) 7. juuni 2017. a kuni 31. august 2017. a.
14. mail avas muuseumiöö raames üheks õhtuks oma uksed Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal.
Muuseumiöö ühe osana toimus ka TMKK õpilaste kontsert, mis oli esimene keskuses toimunud avalik kontsert!
Esinesid õpilased Linda Teemägi, Kristina Polov, Rahel Peäske, Miia Ruubel, Roberta Uusmaa ja Gustav Talmar. Neile sekundeerisid Jana Peäske ja Reet Ruubel.
Kõlas Raimo Kangro, Riine Pajusaare, Riho Esko Maimetsa, Riho Pätsi, Lepo Sumera, Ester Mägi ja loomulikult Arvo Pärdi looming.
Kontsert möödus väga meeleolukalt ja loodetavasti jäi see kõigile osalistele meelde. Õnnelikud olid nii kuulajad kui ka korraldajad.
Eriline tänu ka õpetajatele – Ira Floss, Kai Ratassepp ja Tiiu Peäske – ning kontserdi õnnestumisele kaasa aidanud lastevanematele!
Fotod Rauno Volmar /Delfi
Vaata kogu galeriid muuseumiööst Arvo Pärdi Keskuses siit:
www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-arvo-pardi-keskus-avas-muuseumiool-uheks-ohtuks-oma-uksed?id=74527313#!dgs=dgsee-175463:F21X7DviqNl8B4BZdzt_qD
IX rahvusvahelisel Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Lätis, Kuldigas saavutas Maria Mutso III koha!
Palju õnne Mariale, õpetaja Mart Laasile ja kontsertmeister Signe Hiisile!
Osalejaid oli algselt 48 kaheteistkümnest riigist, mängima tuli 39. Esineti neljas vanuserühmas, neist vanimas grupis osalesid kuni 27-aastased.
Eestlasi oli kokku viis. Kõik praegused või endised meie õpilased : Maria Mutso, Marten Meibaum, Siluan Hirvoja, Valle Rasmus Roots, Johannes Välja.
Lisaks Maria laureaaditiitlile pälvis diplomi Siluan Hirvoja. Napilt jäid finaalist välja Valle Rasmus Roots ja Johannes Välja ( kõige vanemas grupis pääses finaali kaks mängijat).
Žürii:Eleonora Testeleca – Läti Muusikaakadeemia professor;
Hyong Won Chang – Lõuna -Korea, Korea National Institut for the Gifted in Arts,
Stefan Popov – UK, School of Music
Leonid Gorohhov – Saksamaa, Hannover, Hoshschule für Musik Theater und Medien, professor
Konkursi kodulehekülg:
davidovcello.kuldiga.lv/english/
16. rahvusvahelisel Medniši nimelisel puupuhkpillimängijate konkursil Lätis, Rujienas saavutas klarnetimängija Valeri Trahhatšjov III koha (esikohta välja ei antud, anti välja teine ja kolm kolmandat kohta)
Palju õnne Valerile, õpetaja Vahur Vurmile ja kontsertmeister Meeli Otsale!
23.- 30. aprillini osales pianist Evita Lohu (õp Kersti Sumera) X rahvusvahelisel Dvarionase nimelisel konkursil. Tegu on väga kõrgetasemelise konkursiga pianistidele ja viiuldajatele, mida tõendab kuulumine rahvusvaheliste noorte konkursside EMCY ketti (Eestis korraldatavatest konkurssidest kuuluvad sinna “Noor Muusik” ja Chopini nim konkurss Narvas).
Evita pääses teise vooru ja pälvis diplomid (osavõtu eest ja II voorus hea esinemise eest).
Konkurssi korraldatakse iga nelja aasta tagant, seekordne oli kümnes. Alates 1989 muutus võistlus rahvusvaheliseks. Osavõtjaid pianiste oli ligi 50, viiuldajaid üle 50, kokku rohkem kui 20-st riigist, sh Jaapan, Hiina, USA, Türgi, pea kõik Euroopa riigid. Žüriis olid mõlemal erialal 7 liiget, klaveris nt Fumiko Eguchi (Jaapan)-žürii esinaine, Grigori Gruzman (Saksamaa), Vladimir Ovtšinnikov (Venemaa), veel ka Inglismaalt ja muidugi Leedust, sh Justas Dvarionas. Konkursi tase oli väga kõrge, mängiti keerulist repertuaari ja valdavalt väga hästi, mõned lausa jumalikult! Konkursi finaali pääses mõlemalt erialalt ainult kolm mängijat.
Rohkem infot konkursi kohta:
www.dvarionas.com/#!results-of-the-international-competition/c147z
PALJU-PALJU ÕNNE JA JÕUDU EDASISES!
Carita Irjas saavutas I koha Lätis toimunud noorte pianistide XVII rahvusvahelisel akadeemilise muusika konkursil “Jurmala 2016″.
Carita erialaõpetaja on Martti Raide.
Palju õnne mängijale, õpetajale ja kogu perele!
Võistlusel osales kokku 31 pianisti kolmest Balti riigist. Konkurssi hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Juris Kalnciems (Läti, esimees), Ivari Ilja (Eesti), Anton Ljahovski (Venemaa), Igor Lazko (Venemaa/Prantsusmaa) ja Toms Ostrovskis (Läti).
Carita grupis, kus esineti kahes voorus, osales 11 mängijat.
II vooru (kus mängiti koos orkestriga) pääses 6 mängijat, Carital õnnestus mõlemas voorus saada züriilt kõrgeimad punktid. Saavutuse teeb tähelepanuväärseks veel see, et selles grupis oli ka VI klassi lapsi (sünd 2004). Carita õpib IV klassis.
6. aprillil kogunesid üle pikema aja jälle kokku kolm suurt koori: tütarlastekoor Ellerhein, Tallinna Muusikakeskkooli noortekoor ja Eesti Rahvusmeeskoor. Ühiseid projekte on olnud varemgi (näiteks Berliozi reekviemi ettekanded ja Arvo Pärdi sünnipäevale pühendatud kontsert 2015. aastal), kuid siis on teinud kaasa ka Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, seekord oli aga kavas peamiselt a capella koorimuusika. Ette olid võetud eesti 20. sajandi kolme nimekaima koorihelilooja – Rudolf Tobiase, Mart Saare ja Cyrillus Kreegi teosed, mida tänapäeval enam erinevatel põhjustel kuigi tihti ei esitata. Dirigent oli Mikk Üleoja, orelil ja klaveril saatis Kadri Toomoja.
Juba esimene ühisproov oli mulle tohutu elamus – tundus, nagu laulaksin neid teoseid esimest korda. Tegelikult oli noortekooril olnud juba mitmeid proove tütarlastekooriga Ellerhein, ühes käis ka Mikk Üleoja, kuid koos meeskooriga laulda oli ikkagi hoopis teistmoodi. Laulud omandasid kohe uue tunnetuse ning muutusid palju põnevamaks.
Algusest peale panid neiud tähele Mikk Üleoja äärmiselt nõudlikku ja töökat suhtumist, mida ilmestasid tabavad vaimukused. See tegi proovis käimise väga huvitavaks ja toredaks. Julgen väita, et päris paljud lausa ootasid neid proove ja kontserte. Mikk Üleoja koormeistri töö oli täiuslik, tal olid teostest selged ettekujutused ning ta suutis neid ka koorile arusaadavaks teha, samuti tegeles dirigent nii erinevate intonatsiooniprobleemide kui ka äravõtete, sissetulekute ja tempodega. Väärib tunnustamist Üleoja suhtumine tütarlastekoori. Ta oli küll nõudlik, kuid arvestas meie vanuse ning sellest tulenevate eripärasustega. Ka proovis enne Pärnu kontserti ütles Üleoja, et hindab kõrgelt meie panust ning lisas, et tegelikult ju peaksid seda repertuaari laulma lauljad, kes on meist vähemalt 20 aastat vanemad.
Proovid olid minu jaoks väga huvitavad ja õpetlikud, ühelt poolt jälgisin erialalise huviga, kuidas Mikk Üleoja töötab, teisalt aga paelus mind see vaimustav eesti muusika. Kõige nõudlikumaks osutusid tüdrukutele tõenäoliselt Rudolf Tobiase saksakeelsed motetid, kus lisaks võõrale keelele oli ka keerukas helikeel. Samas, „Otsekui hirve” või „Eks teie tea” laulmist nautisid ilmselt kõik. Aldi seisukohast ei saa ma aga mainimata jätta, et tessituuri madaluse tõttu oli üsna raske teiste häälerühmadega võistelda.
Esimesel tutvumisel Mart Saare ja Cyrillus Kreegi lauludega kohtas palju äratundmisrõõmu, sest muusikakeskkooli õpilased on neist mitmeid juba IX klassis õppinud. Projekti olulisus seisnes veel selles, et säärast repertuaari peaks tegelikult tundma iga haritud Eesti muusik ning oli õnn, et me neid teoseid ka esitada saime.
Ehkki Kreegi ja Saare laulud on eestikeelsed, ei jäänud ka need kompositsioonilaadilt Tobiase motettidele alla. Kreegi teostest osutus keerukaimaks „Nõmmelill”, mis oma tempomuutuste ja helikeelega tundus esialgu üpris võõras, kuid proovide käigus sai laul omasemaks ning mina isiklikult nautisin selle esitamist. Mart Saare teoste hulgast keerukaimat ma välja ei too, sest kõikides muutus pidevalt tempo, karakter ja dünaamika ning pidi jälgima, et ka sisuline külg kogu selle tehnilise teostuse varju ei jääks. Kui me lõpuks aru saime, mida me mil hetkel tegema peame, oli minu arvates väga hea tunne koos laulda. Vahel juhtub, et lauljad ei taha hästi käele järele tulla ning lauldes tekib raske ja venimise tunne, aga meie saavutasime proovidega sellise taseme, kus lauljad suutsid ise tempot hoida, ilma et dirigent peaks pidevalt koori n-ö kaasa tõmbama.
Kontserdid olid meil kolmes Eesti suuremas linnas: Tartus (13.04), Tallinnas (14.04) ja Pärnus (16.04). Lisaks salvestasime Pärnus teleprojekti „1 koorilaul” raames kolm teost (Rudolf Tobias „Otsekui hirv”, Cyrillus Kreek „Undsel ilmal lätsi ma” ja Mart Saar „Metsalaul”). Minu hinnangul läks meil kõige paremini Tallinna kontsert, Pärnus olime juba veidi väsinud ning Tartus oli kohati kergelt kahtlev ja ebalev, ehkki üldse mitte halb esitus.
Tundsin ennast laval küllaltki kindlalt, keskendusin väga ja püüdsin vältida vigu, peamine oli teha kõike nii, nagu proovides kokku lepitud sai. Paljud asjad õnnestusidki palju paremini just esinemise ajal. Küll aga tundsin ma veidi puudust üheshingamisest ja -laulmisest, samas on üsna loomulik, et koor ei omanda nii lühikese prooviperioodi jooksul sarnast tunnetust ja mõttelaadi. Paratamatult ei teki sellist sünergiat nagu iganädalaselt kooskäivate lauljate puhul võiks tekkida. Ka publiku hulgast ütlesid mõned, et harmoonilist kooslaulmist oleks võinud ehk rohkem olla, aga usun, et see, mis me nelja ühisprooviga saavutasime, oli enam-vähem meie lagi. Laval polnud ju mitte üks kollektiiv, vaid siiski kolmest koorist kokku pandud segakoor. Siiski oli publiku vastuvõtt kõikidel kontsertidel väga soe ja lisalugu – Mart Saare “Jaan läheb jaanitulele” sai pärast pikka aplausi alati esitatud.
Võin öelda, et mingil määral õpiti üksteist tundma ikkagi. Usun, et nii mõnigi noortekoori laulja leidis endale Ellerheinast sõpru ning ega ka RAMi mehed proovide ajal vaiki olnud. Nendel oli kõige kohta tugev arvamus ja nalja sai kohati päris palju.
Minagi nautisin laulmist paljuski seepärast, et sain seda teha koos oma heade sõpradega. Mulle meeldis ka see, kuidas sain kohe pärast proovi või kontserti laskuda teiste lauljatega arutellu selle üle, kuidas üks või teine asi meie arvates läks. Mõttevahetuste käigus ei rääkinud me üksnes, kuidas kõik nii tore on, vaid arutlesime läbi ka oma nõrkusi. See andis tunde, et igaüks on südamega asja juures ning püüab teha kõik võimaliku, et meie soorituse tase oleks kõrgem.
Võin ilma igasuguse kahtluseta öelda, et see projekt jääb mulle ja ka teistelegi edaspidi suureks inspiratsiooniks. Ma pole veel osalenud nii huvitavas, õpetlikus ja motiveerivas prooviprotsessis, lisaks sellele jagus igasse proovi ja kontserdisse ka palju laulurõõmu.
Leiu Tõnissaar
XI klass, koorijuhtimise eriala
Tagasisidet lauljatelt:
„Minule see projekt meeldis väga. Vaatamata pikkadele proovidele oli tulemus väga võimas ning oleks tahtnud isegi veel kontserte anda! Seda saab võrrelda selle aasta esimese projekti ehk Pärdi projektiga koos RAMi Ellerheina ja ERSOga, sest mõlematel olid pikad ja väsitavad proovid, aga lõpptulemus imeline ja võttis tõesti pisara silma, kui viimase kontserdi viimane noot kõlas! Vaimustav on see, et igaüks sellist muusikat Mikk Üleoja, RAMi ja Ellerheinaga esitada ei saa! Igatahes mina olen õnnelik, et sain selles projektis osaleda olenemata sellest, et mõned proovid väsitasid väga!” (Carolyn Irjas, TMKK VIII klass)
„Mina väga nautisin seda projekti. Olulisim oli muidugi, et sellest muusikast rõõmu tunneksin ja nii see ka oli! Tundidepikkused proovid olid täiesti üle elatavad vaid repertuaari tõttu. Loomulikult ei saa mainimata jätta dirigenti, kellega töötamise üle ma tõesti õnnelik olen. Tema põhjalik töö kandis vilja. Eriti meeldis mulle koostöö temaga seetõttu, et ta keskendus lugude esitamisel väga palju ka nende sisudele, mis minu arvates on mõjuva tulemuse saavutamiseks kõige olulisem. Olgugi, et mitmetel kordadel jäi ööuni lühikeseks, päevasel ajal oli vaja tundides tukastada ja hääl veidi liiga suure koormuse osaliseks sai, olen tänulik muusikalisele elamusele, mis see projekt mulle kinkis.” (TMKK IX õpilane)
„See projekt oli minu jaoks meeliülendav. See, et sain musistseerida koos nii suurepäraste kollektiividega, on minu jaoks tähtis, muusikast rääkimata. Juba proovides üritasin olla aktiivne, kõik laulud pugesid mulle väga hinge – see muusika on niivõrd ilus. Üritasin võtta sellest koostööst viimast! Dirigent Mikk Üleoja on üks ütlemata tähelepanelik ja musikaalne interpreet. Ta oli tohutult inspireeriv, midagi ei jäänud kahe silma vahele ning ta oli alati oma oleku ja mõttega teose juures. Tema käe all laulda oli suur au. See kogemus jääb mulle kauaks meelde. Pärast proove ja kontserte tundsin, justkui oleksin tühjaks pigistatud, ent samaaegselt kippus rõõmupisar silma. Kuidagi kurb-õnnelik oli olla.” (Sandra Laagus, TMKK X klass)
